Korra kuus kütame Metsaõuel laulusauna.
Laulusaun on nagu väike Metsalaulupidu, aga kuumas saunas – laulame regilaule, vestame lugusi pärimusest ja Ilmapuust, viskame kuumadele kividele leili ja käime jões suplemas.

Käesolev aasta on saunakultuuri ja -kombestiku aasta kogu Eestis. Ka Soomaal pühendatakse sel aastal saunale senisest enam tähelepanu.
Anna eelnevalt oma tulekust teada: indrek@vainu.ee / +372 55911723
Laulusaunad toimuvad: 9. juuli / 6. august / 3. september

---

Saunavihast

Sauna minnakse ikka vihaga. Vanarahvas ütles vihata saunas käimise kohta, et ”minna sauna ilma vihata on nagu minna naiseta pulma või kirveta puid raiuma”.

Kui juba saunas oled, siis on hilja hakata metsa viha järgi minema. Viht tuleb enne sauna valmis teha. Öeldakse, et parimad vihad saab enne Leedot ehk Jaanipäeva ja eriti väekad vihad tehakse pööripäeval. Mõnikord tehakse terve aasta vihad sel ajal valmis. Viht tuleb teha korralik, et see viheldes ära ei laguneks. Lagunevat vihta peetakse halvaks endeks.

Vihta tehakse enamasti kasest, aga ka tammest ja kadakast, poest saab eksootilist eukalüpti vihta. Levinud on ka taimedest vihad või taimede lisamine kasevihale, näiteks nõges, sõnajalg, angervaks, raudrohi ja muud aromaatset või väekad taimed. Pruuditaigade hulka kuulub 7 või 9 taimest vaikuses tehtud kimp, millega ennast pööriööl saunas õrnalt vihelda, viha leo veega ennast loputatakse ja pärast minnakse võluvitsaga sauna taha, keeratakse selg sauna poole ja heidetakse viht sauna katusele. Kelle viht katusele jääb, see saab enne järgmist suvist pööriaega mehele (taia toimivus kontrollitud mitmest allikast). Seljale jäänud vihalehest saab teha armurohtu ja sellega panna teist ennast armastama.

Samuti edeneb mehelesaamine, kui pruudi viheldud vihaga ennast esimesena vihelda. Pruut hoiab aga oma neiuna kasutatud viimase viha alles, kuivatab ära ja kasutab lehti häda korral abiks.

Lapse esimese sauna jaoks tehakse ka ”varruviht”, kuhu pannakse 5 või 7 erineva puu või taime oksad. Sellega sopsutatakse last, andes elujõudu ja avatakse tema vägi siinses ilmas. Mõnikord visatakse lapse esimene viht sauna katusele või üle katuse ja hüütakse häid soove.

Saunas vihtlemine on väestav ja tervendav toiming. Viheldakse ennast ja teisi, aga eelistatud on lasta ennast teisel vihelda, et niiviisi ”vihamõnu” nautida. Kui keegi palub ennast vihelda on see omamoodi au ja soovija palve tuleks täita. Mõnikord lüüakse enne vihaga vastu oma vasakut jalga / jalatalda ja öeldakse: ”sinu haigus mulle ei hakka” või vihtlemise käigus ”tervis tulgu, haigus mingu”.

Vähemalt üks kasutatud viht ja vesi jäetakse saunaskäigu järel esivanematele ja muudele vaimudele, et pärast elavat rahvast saunas käies endid vihelda saaksid. Ka surnule pandi kaasa tema viimane viht.

Vihta ja vihtlemist on peetud juba ennemuistsest ajast oluliseks taiaks. Enamasti seostub vihtlemine tervise edendamisega, haigustest tervenemisega, vereringe ergutamise, aga ka kurjade vaimude ja halbade mõtete välja ajamisega. Samuti saab saunas lauldes vihaga kenasti rütmi hoida. Mitmel pool maailmas tarvitavad vihta ka põlismaalastest laulik-nõiad helide ja rütmide loomiseks.

Ilma pärimuseta, ei tuleks enamus tänapäeva inimesi aga selle pealegi, et hakata ennast või teisi lämmis ruumis vitstega nüpeldama. Saunakultuuri välisele inimesele võib tunduda selline tegevus pärismaalase brutaalse veidrusena. Karl Ernst von Baer oli vanarahva elu uurides skeptiline siinse maarahva peamise ravimeetodi ehk saunas käimise osas, pidades seda enesepiinamiseks. Samas hindas ta arstina vihtlemise mõjusust vereringele.

Läbi aastatuhandete on vihtlemine säilinud saunatamise tähtsa osana ja püsib oluline ka tänapäeval. Isegi kui osad tähendused on unustusse vajunud, siis vihtlemine jätkub ja kasub. Saunas vihtlemine mitte ainult ei tundu mõnus, vaid ongi õige ja hää.