”Mingil hetkel tabasin ära, et oluline pole, palju raha ma teenin, vaid mida ma oma aja ja eluga teen.

Mina soovitan igal inimesel, kui vähegi võimalik, leida oma koht looduses, kus kas või aeg-ajalt olla ja käia, isegi kui see koht ei kuulu talle endale, ning mõelda, mida ta tegelikult oma elult tahab.

Tihti tehakse seda, mida teised tahavad, või ollakse mingis lõputult korduvas argirutiinis. Ühel hetkel hakkad aru saama, et sina oledki loodus. See muudab ka valikuid ja tegemisi.

Noorele inimesele ei pruugi looduses elamine olla füüsiliselt kuigi raske. Samas võib alguses olla vaimselt keeruline nii teistmoodi elada, sest ühiskond koosneb lugudest ja need lood mõjutavad meie olemist.

Meie end uudistega väga tihti kurssi ei vii, elame oma maailmas. Metsas on lihtsam tänapäeva tsivilisatsioonist väljapoole mõelda ja iseseisvalt tegutseda. Uurime eestlaste ja põlisrahvaste pärimust, elame seda ja laulame palju.”

…

”Anna Vainu lisas, et loob tarbekeraamikat kui energeetilisi ja maagilisi objekte. “Nende kaudu saab muuta argised tegevused rituaalideks, et tulla kohale, aeglustuda, imestada, elada elusat elu.

Puupõletuskeraamika on väga eriline, tulemus on alati varieeruv – tuli, leek ja lenduv tuhk muudavad valmivat eset alati ootamatult,” rääkis ta ja näitas südant, mille tuhk oli tassi põhja loonud.

Vainude kodus on põhiliselt türkiissinised nõud – see värv kõnetab perenaise sõnutsi tänapäeval paljusid. Anna Vainu kujutab oma töödel ka ilmakirju, soome-ugri pärimusega seotud tähendusmärke ja lugusid.”

Loe Sakalast: https://sakala.postimees.ee/8075117/video-seitse-aastat-joe-aares-metsas-ehk-noor-pere-elab-kulluslikku-elu