Soomaa suurvesi toob korra aastas mere õue alla. Jõed, luhad ja metsad muutuvad veteväljadeks, millel pole otsa ega äärt. Lähed vasakule, upub mets, lähed paremale, lööb laine vastu rabaserva kõrgeid kaldaid. Keerad lootsiku päikesesse ja sõidad üle tasandike, unustad argise ja sulad vetega ühte, nagu viimane jääpank metsaserval. Loodus, alguse ja lõputa ime, alati sama, alati uus. Kes olen mina? Loodus.


Kuula “Meri meie õue alla” – laulab Minni Oras ja Väike Hellero